Erki Nool Sydney 2000

Kõige enam oodatud kuldmedal
Andrus Nilk
Ilmunud raamatus Sydney 2000. XXVII olümpiamängud


100 meetris annab ajaga 10,48 tähise 10,22-mees Chris Huffins, teda soosib kerge taganttuul. Viimases jooksus ajastab Nool stardi ainult murdosa sekundit enne püstolikõmakat. Teise lähtekäskluse tabab ta korralikult, poolel maal rebib ette ja võidab hooaja tippajaga 10,68. Britt Dean Macey sprindib 10,81, ukrainlane Aleksandr Jurkov 10,89, Atlanta olümpiahõbe Frank Busemann 10,91, Tomaš Dvorak 10,91 ja Roman Šebrle 10,92. Tšehhide kevadine vorm on küsimärk, eriti loovutab punkte maailmarekordi sees 10,54 jooksnud Dvorak. 

Kaugushüppes ponnistab Nool esimese katse paku tagant (7.42). Teisel üritusel jookseb ta võimsalt, kuid maandub sirgetel jalgadel ja hoogu jääb üle – 7.76. Kolmandal katsel tõuseb punane lipp, kuid Nool tõttab pakku uurima. “Fännid naitasid kohtuniku suunas, mõtlesin vaadata üle,” selgitab ta. “Esimesel kahel alal segasid unisus ja närvilisus. Kuigi olen kogenud sportlane, kartsin.”



Isiklik tippmark 7.77 annab alavõidu Maceyle. Huffins ponnistab 7.71, Busemann 7.64. Šebrle seletab 7.62 järel kohtunikule, et maandumisjälg asub eespool. Ainult ühe katse kirja saanud Dvoraki (7.50) nägu on viril. “Olin täiesti pehme, ei jaksanud pakule joosta,” tunnistab ta. Pappas loovutab punkte (7.41), Magnusson venitab avakatsel reie tagakülge. “Jõudsin heasse vormi, kahjuks vedas keha jälle alt,” kurdab islandlane. “Enamiku katsete ajal puhus vastutul, see tegi hüppamise keeruliseks,” leiab Nool. “Varajane ärkamine, vihmasadu. 100 meetrit ei andnud positiivset laengut.”

Kuulitõuke eel parandab päike atleetide enesetunnet. Nool tõukab avavoorus 14.72, olles silmanähtavalt rahul. Teisel katsel järgib ta taas hoolsalt tehnikat, 15.11 päästab emotsioonid valla. Ta rebib võistlustrikoo ülakehalt, tõstab käed taeva poole ja näitab muskleid. “Kontrollitud, kindlad tõuked,” sõnab ta. “Jälgisin hoolsalt keskendumist. Viimastel treeningutel sain tehnika korda.”
Teiste tavapärased kuulikaared tulevad visalt. Dvorak tõukab parimana 15.91, Lev Lobodin 15.75 ja Huffins 12.27. Kõik jäävad tippmargile alla, Noole põhikonkurendid ligi meetriga. Šebrle vihastab – 15.22.

Esimest korda ei lange Nool kuulitõukega paremusreas, hoides isikliku rekordi graafikus upsides teist kohta. “Konkurendid pidi aru saama, et mind on raske lüüa,” lausub ta. Macey (14.62) jääb kolmandaks, Dvorak möödub Šebrlest. Magnusson tõukab 15.48 ja katkestab.


Kõrgust hüppab Nool kahe meetrini kindlalt, seegi kõrgus alistub kolmandal katsel. “Mõtlesin, et kulda tahtes pean alistama kaks meetrit,” nendib ta. Ka 2.03 annab korra lootust.
Dvoraki kehv vorm ja vaevused saavad tõeks. Ta teibib põlve, vangutab pead ja lepib 1.97-ga. Publiku kaasaelamisest innustuv Busemann kordab isiklikku tippmarki 2.09. Sama suudavad Macey ja Huffins. 2.12 alistav Šebrle jagab õhusuudlusi ja tõuseb kolmandaks. Isikliku tippmargi 2.21 kordamine kergitab Pappase teiseks. Macey langeb neljandaks ja Nool viiendaks.

400 m tugevamas jooksus pingutavad Nool ja Macey võrdses rütmis, tagakurvs annab eestlane korraks järele ega jaksa tasa teha kaotatut. Macey ületab ennast 46,41-ga, Nool vastab 46,71-ga. “Tegin taktikalise vea,” sõnab Nool. “Tagakurvis pidanuksin pingutama nagu jaksan, kuid jäin Maceyt jälgides tema rütmi. Jõudu jäi järele.”

Puhkama minnes on Noole seis paljulubav. Huffins 4554, Macey 4546, Nool 4505, Pappas 4477, Šebrle 4460, Busemann 4361, Dvorak 4294. Rekordigraafiku kordamine teasel päeval annab Noolele võimaluse püüda 8800 – 8850 punkti, olümpiarekord (8847) kuulub 1984. Aastast tema treenerile Daley Thompsonile.
“Kui suudan teha oma tavapäraseid tulemusi, võin võita kuldmedali,” arvab Nool. “Kõige tähtsam on hoida pea selge. Kui üks ala läheb untsu, tuleb järgmisel maksimum võtta, mitte lasta end rivist lüüa.”


Teda vaevavad 100 meetrit ja kaugushüpe. “Kui needki korda läinuks, võinuks koguda 4600 punkti, millest rääkimine tekitas pressikonverentsisaalis kahinaid.” Lehemehi lühiintervjuuga leppima paluv doktor Alexander Jontschew lausub: “Erki on uskumatult hea, ta keskendus fantastiliselt. Homme tuleb Eesti presidendil talle ilmselt siia helistada nagu Euroopa meistrivõistlustele Budapesti.”


Jontschewi taastumisprotseduurid ja viis unetundi säilitavad Nooles kindluse, ta püsib 110 m tõkkejooksu ajaga 14,48 võidukursil. Šebrle võidab 13,87 ja Huffins jälitab 13,91-ga. Lünklikult harjutanud Busemannis pole võimu (14,16), Dvorak võitleb valudega (14,34), Macey liigub kangelt (14,53). “Õhtul ei suutnud uinuda, hommikul oli raske ärgata,” räägib Nool. “Mõtlesin korralikult tõkkeid joosta ja ketast heita ning siis tunnikese puhkeruumis magada, et puhanuna alustada kolmandat, otsustavat tsüklit.”


Balletitants kettaheiteringis

Väge täis Nool läheb avakatsel võimukalt püüdma tuult ja virutab ketta vastu piirdeaeda. Ka teine heide jääb poolikuks, ketas koliseb metallvõrgus. Kolmanda katse eel hoiavad mõne meetri kaugusel istuvad paarkümmend fänni hinge kinni.


Pööre, tõmme, ketas lendab üle 40 meetri. Ent oh häda ja viletsust, hoogu jääb üle – Nool keksib nagu balletitantsija ringi ääres, tald ohtlikult serva kohal. Ta astub sektorist, tõuseb punane lipp.
Nool tormab kohtunikku ümber veenma. Viiv hiljem tõuseb valgel ipp, tulemus mõõdetakse – 43.66. “Heide oli korralik, olin kindel, et ma ei rikkunud reeglit,” lausub ta. Sooritust erilise tähelepanuga jälginud Dvorak selgitab kohtunikule oma seisukohti. “Minu meelest Nool eksis kahel puhu,” leiab ta. “Ta astus ringi servale ja väljus ringist enne ketta maandumist.”


Noole nimi ja tulemus ilmuvad ekraanile, ent järgmisel korral on sealt kadunud. Ta tammub närviliselt edasi-tagasi. Dvorak (47.15) ja Pappas (41.42) lahkuvad areenilt teadmisega, et peamine kullataotleja on põrunud. Esimeses grupis heitnud Huffins (49.55), Šebrle (44.39) ja Macey (43.37) tõmbavad samal ajal puhkeruumis hinge.

Nool vestleb põgusalt fännidega. Kas mõõdetud tulemus kehtib või tuleb Eestil selle kehtestamiseks esitada protest? Keegi kirub Dvorakit kohtuniku mõjutamise pärast.


Kergejõustiklaste esindaja Harry Lemberg ja treener Greg Richards ruttavad kohe pärast Noole vastuolulist heidet staadioni alla tehnilise informatsiooni keskusesse (TIC). Nad teevad järelepärimise, kas mõõdetud katse jääb jõusse. Kergejõustikuvõistluste peakohtunik palub ala vanemkohtunikul anda selgitust. Saabuvad ka ärevil Eesti Olümpiakomitee juhid Tiit Nuudi ja Rein Haljand, olukorda uurivad tsehhide ja sakslaste esindajad.
Kell 13.06 väljastatud protokollis seisab Noole nime taga kolm risti – null. “paarkümne minuti päarst saabunud ala vanemkohtunik kinnitas, et Noole tulemus kehtib,” ütles Lemberg. “Jäime ootama, et suusõnaliselt öeldu ka kirjalikult kinnitataks.” Kell 13.53 tuleb parandatud protokoll, 43.66 on kirjas.

Tšehhimaa, Suurbritannia ja USA protestivad, leides, et Nool astub ringi servale. Suurbritannia esindaja kirjutab avalduse Dean Macey nimel, väite, set on temalt saandu nõusoleku. Macey allkiri pole vajalik. “Olin elupaigas söömas,” ütleb Suurbritannia atleet kodumaa ajakirjanikele. “Inimesed, kes minu eest hoolt kannavad, tegid minu nimel protesti.”

Kell 14.40 teatab seitsmeliikmelise žürii esindaja: proteste ei rahuldata. “Ta selgitas, et videosalvestusi uurides ei leidnud nad Noole heites midagi reeglitevastast;” jutustab Lemberg. Tšsehhid tahavad vastust ka protesti teisele punktile, et Nool väljus ringist enne ketta maandumist. Paarikümne minuti pärast teatab žürii kirjalikult – protesti ei rahuldata.

“Ma ei teadnud aruteludest midagi,” märgib Nool. “Käisin puhkeruumis ringi, kohtusin lippu tõstnud kohtunikuga. Ta kordas tuhandeid kordi räägitut: serva ei tohi puudutada. Aga kuna heitesussid on jäigemad kui varem, siis ei pruukinud viga olla. Ta lisas: talla alla ei näe, ja kui tekib kahtlus, langetatakse otsus sportlase kasuks. Kui ta teadnuks võistluse hetkeseisu, poleks ta punast lippu tõstnud.”

Nool teeb konkurentidele kingitusi

Ometi kõnnib Nool poolteist tundi nagu sütel. “Vahepeal tundus, et pean närviarsti juurde minema,” ütleb ta. “Kuni Nuudi tuli teatega, et kõik on okei.”

Daley Thompson veenab Noolt, et tema töö on keskenduda järgmiseks alaks, ega puuduta möödunut. “Ta püüdis hoida mind liinil ja vaimu tugevdada,” ütleb Nool. “Ta on mu sõber.”

Teivashüppes ületab Nool avakatsel 5.00. Kuid järgmisel kõrgusel 5.20 lendab nagu Sevilla MM-il nulli teeninuna vastu latti. “Kõige keerulisem ala, olin üleelatu järel täiesti tühi,” tunnistab ta. “Alustasin jäigema teibaga kui tavaliselt, ikka jäi see 5.20-l pehmeks. Halb unenägu, arvestasin 5.60-ga.”

Huffins ületab 4.70, Šebrle ja isikliku rekordi püstitav Macey kümme sentimeetrit enamgi. Nool tõuseb teiseks.
Treener Richards julgustab Noolt odaviske avakatsel 70 meetrit ründama. Ta virutab piigi taevasse, see langeb nagu kivi – 57.39. Teisel katsel lendab oda 68 meetrini, kuid hoog viib mehe jala üle joone. “Närvid olid niigi pingul, nüüd tabas justkui šokk,” nendib Richards.


Kolmanda katse sooritab Nool kindlalt, 65.82 säilitab põhirivaali Šebrle (64.04) ees teise koha. Ta vaatab fänne ja asetab mõlemad käed meelekohtadele. Märk, et ta on iseennast leidnud. “Alles odaviske teisel katsel tuli võistlustunne tagasi;” kinnitab ta.

Huffins kaotab 56.62-ga oma Sevilla tulemusele kaheksa meetriga. Ka küünarnukivalu trotsiv Macey loovutab punkte (60.38).  Enne 1500 meetrit patsutab Thompson lamavale Noolele rinnale ja lausub: “Mees, nüüd saad täita oma unistuse. Mine ja jookse!” Macey lausub stardijoonel: “Erki, see on sinu olümpia, minu oma tuleb nelja aasta pärast.”

Nool jookseb oma tempos, juhib Šebrle ees lõviosa distantsist ja lõpetab isikliku tippmargiga 4.29,48. Ta võtab abikaasalt Kadri Kiviselt sinimustvalge lipu ja sörgib auringile. Hõiskamiseks pole enam jaksu.


Fotod: Jarek Jõepera