Möödub 40 aastat olümpiapurjeregati algusest Tallinnas

20.07.2020
Tagasi
20.07.2020

20. juulil kell 16.22 möödub täpselt 40 aastat hetkest, mil toona 17-aastane purjetaja Vaiko Vooremaa süütas Tallinnas XXII olümpiamängude purjeregati tule. Purjeregatt toimus 22. juulist kuni 2. augustini Tallinnas Pirital.


Kuidas Tallinn olümpialinnaks sai?

14. septembril 1971 kiitis tollane Nõukogude Liidu Olümpiakomitee heaks Moskva linnavalitsuse ettepaneku kandideerida 1980. aasta suveolümpiamängude korraldamisele. Paar nädalat hiljem otsustas Tallinna linnavalitsus taotleda Eesti pealinnale regatilinna staatust. Seda muidugi juhul, kui Moskva valitakse olümpialinnaks.

Rahvusvahelise Purjespordiliidu juhtkond arutas esmakordselt regati läbiviimist Tallinnas 1974. aasta kevadel. Võrdselt Tallinnaga kandideerisid regatipaigaks ka toonane Leningrad, Sotši, Sevastoopol ja Tuapse. Tallinna kasuks kallutas valiku purjetamiseks sobiv laht ja varasem Balti regattide korraldamise kogemus.

Tallinna lahel pole nimelt segavaid hoovusi ning Naissaar ja Aegna kaitsevad lahte avamerelainetuse eest. Laht on umbes 30-40 meetrit sügav, liivase põhja ja madalate kallastega. Võistlusdistantsid olid üsna purjetamiskeskuse lähedal.

21.-25. oktoobrini pidas Rahvusvaheline Olümpiakomitee istungi Viinis, kus otsustati 1980. aasta suvemängude toimumispaik. Peale Moskva kandideeris olümpialinnaks ka Los Angeles, kuid salajasel hääletusel 23. oktoobril 1974 eelistasid olümpiakomitee liikmed Moskvat.


Kes osalesid?

XXII olümpiamängude Tallinna Olümpiapurjeregatt toimus 22. juulist kuni 2. augustini Tallinnas Pirital. Purjeregatt peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel, regati arvukaim jahiklass oli Finn, kus osalesid 21 riigi purjetajad. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlasega 83 jahiga), neist 17 oma lipu all. Medali teenisid 12 riigi sportlased.

Regati korralduskomitee esimehena tegutses Arnold Green. Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses lavastas Mikk Mikiver. Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri, kes oli läbi aegade esimene olümpiamängude ühe ala tunnusloom, mis erines täiesti mängude põhimaskotist, karust Miškast. Väidetavalt pani nime „Vigri“ üks Saaremaa mees.

Eesti Arhitektuurimuuseum tegi postkaardi
 
Regati 40. aastapäevaks koondas Eesti Arhitektuurimuuseum 12 postkaardile toonased olümpiaehitised.
Komplektis on 12 postkaarti: Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna Linnahall (endine V. I. Lenini nimeline Kultuuri- ja Spordipalee, kolm vaadet), Olümpia hotell, Tallinna peapostkontor, Tallinna teletorn, Tallinna lennujaam, Pirita rannahoone, Pirita kaubanduskeskus, Tallinna kaubahall ja Pirita sild.
 
Igal postkaardil on ka Tallinna olümpiaregati maskoti Vigri pilt, hülgepoiss Vigri looja on keraamik Saima Sõmer, selle joonistas Heinz Valk.

Botaanikaaias olümpiapeenar

Tallinna Botaanikaaed kinkis olümpiregati 40. aastapäeval oma naabrile Teletornile olümpiapeenra. Kingitus on ajendatud 1980. aasta suveolümpiamängude Pirita purjeregatist, mis tegi Tallinna olümpialinnaks ning paljude teiste ehitiste hulgas valmis ka uus teletorn.

 Peenra teostaja, Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu sõnul oli selle rajamine paras väljakutse. „Õigete värvitoonide leidmine ja kogu suve kaunina püsivate suvelillede otsimisel tuli ikka vaeva näha. Valgeks taustaks on valitud kivikilbiku sort ’Easter Bonnet White, värvilised rõngad on istutatud kasutades sinilobeeliat (sinine), madalat peiulille (kollane), petuunia sorti ’Black Ray’ (must), alatiõitsvat begooniat (punane) ning tipmist puksrohtu (roheline). Erilisust lisab, et valged kivikilbiku õied lõhnavad mesiselt.”

Fotod:  Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA