Liikumispäeva tähistamine riikliku tähtpäevana
aitab kaasa, et liikumisharrastusest kujuneks eestimaalaste igapäevaelu lahutamatu osa, läbi mille ollakse rõõmsamad, aktiivsemad, produktiivsemad ja heas vaimses ning kehalises vormis.
Selle eesmärgi saavutamise nimel on Eesti Olümpiakomitee igal aasta korraldanud mitmeid erinevaid sündmusi ja kampaaniaid. Suurim neist on koostöös Ühendus Sport Kõigile läbi viidav üle Eestiline spordinädal, mille raames toimus 2017. a näiteks haridusasutustes, spordiklubides ja ettevõttetes nädala jooksul 853 sündmust ning registreeriti 162 000 osaluskorda.
Et regulaarse liikumisharrastusega tegelemine on Eesti elanikkonna seas on jätkuvalt tõusutrendis, kinnitavad ka alates 2013. a sügisest igal aasta läbi viidavad
kehalise aktiivsuse uuringud.
Liikumisvormidega nagu jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu tegeleb regulaarselt kaks või enam korda nädalas pool Eesti 15-69 aastasest elanikkonnast. Lisaks liigub keskmiselt kord nädalas 13% ja paar korda kuus või harvem 15% eestimaalastest. Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud aastatega 19 protsendile. Nende positiivsete muutuste taga on inimeste kasvanud teadlikkus, et liikumine on otseselt kasulik tervisele ja et parem tervis mõjutab ka tööviljakust, sotsiaalseid suhteid jpm.
Läbi tehtud ettepaneku nimetada septembrikuu viimane reede riikliku tähtpäevana Liikumispäevaks näeb Eesti Olümpiakomitee võimalust veelgi tõhusamalt parandada eestimaalaste liikumisharrastuse ja tervisealast teadlikkust.
EOK ettepanek: nimetada septembri viimane reede Liikumispäevaks
Eesti Olümpiakomitee pöördus Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga algatada seaduseelnõu Pühade ja tähtpäevade seaduse § 3 täiendamiseks ning nimetada septembrikuu viimane reede riikliku tähtpäevana Liikumispäevaks.