Olümpiapäev

23. juunil 1894 pandi alus nüüdisaegsele olümpialiikumisele. Sel kuupäeval tähistatakse alates 1948. aastast rahvusvaheliselt olümpiapäeva. Olümpiapäeva puhul korraldatakse üle maailma erinevaid sündmusi - kuid mitte tingimata 23. juunil, vaid igas riigis sobival päeval. 

Kui 2017. aastal ja 2018. aastal tähistati Olümpiapäeva Kõrvemaal, siis alates 2019. aastast korraldatakse Olümpiapäeva Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Rahvusringhäälingu võistlussarja TV10 olümpiastarti finaaletapi raames Eestimaa eri paikades.

2024. aastal toimub Olümpiapäev 13. juunil Jõhvis. Olümpiapäeva raames saab Jõhvi staadionil tutvust teha eri spordialadega – proovida saab vehklemist, laskesuusatamist, kurlingut, võimlemist, sõita rula, tõukeratta ja jalgrattaga, tutvuda erinevate paraolümpiaaladega ning mängida nii sulgpalli, käsipalli, võrkpalli, petanki, ratastoolikorvpalli.  

 
Olümpiapäeva keskmes on kolm sammast:

  • Liigu - olümpiapäev julgustab inimesi aktiivne olema. Sobiva viisi kehaliseks aktiivsuseks leiab igaüks sõltumata vanusest ja võimetest.
  • Õpi  - olümpiapäev tutvustab spordi rolli ühiskonnas ja olümpiaväärtusi ning sellega laiendab inimeste silmaringi. See on hea võimalus mõelda sellele, kuidas sport panustab globaalsete sotsiaalsete väljakutsete lahendamisesse, näiteks hariduses, tervishoius, haiguste ennetusel, naisõiguste edendamisel, keskkonnakaitses, rahuedendamisel ja kohalike kogukondade arendamisel. Ka vastutustundlikuks kodanikuks olemine on osa olümpismi filosoofiast.
  • Avasta - kõik on oodatud proovima uusi spordialasid ja aktiivseid tegevusi, millega nad varem kokku puutunud pole.