Ploomipuu sõnul hakkas ta tõsisemalt vaatama suusatamise poole siis, kui Londoni paraolümpial jäi ujumises medal tulemata ja leppida tuli neljanda kohaga. „Otsustasin siis valida endale ujumisele lisaks mõne uue ja huvitava ala. Murdmaa- ja mäesuusatamine on mulle alati meeldinud. Mõte läkski kohe murdmaa peale – see on mulle südamelähedane juba varasest lapsepõlvest ning mul on tugev ülakeha, millega saan end kiiresti edasi lükata,“ rääkis Ploomipuu.
Esimene samm teel talvisele paraolümpiale oli mullu talvel, kui Soomes toimus suusasportlaste klassifitseerimine ehk võistlusklasside määramine. See aitab parasportlastele tagada võrdsema konkurentsi vastavalt sellele, kas võistlejal on käe- või jalavigastus või nägemispuue ning arvesse võetakse ka puude ulatust. Ploomipuu sai klassi LW4, mis eeldab jalavigastust. Selles klassis kasutavad võistlejad kaht suuska ja kaht suusakeppi ning lubatud on sisseehitatud proteesiga eriline suusasaabas.
Paraolümpianormi täitmiseks valmistus Ploomipuu võistlema klassifitseerimisega samaaegselt Soomes toimunud MK-etapil, kuid sai enne starti vigastada. Suvel tuli aga Eesti Paralümpiakomiteele teade, et Eestile on eraldatud wild cardiga meeste murdmaasuusatamise koht, mille Ploomipuu meie ainsa parasuusatajana endale saigi. Valik langes klassika sprindidistantsi kasuks. „Ma olen suusatamisega tõsisemal tasemel jõudnud tegeleda üsna lühikest aega, pikemad distantsid vajavad rohkem treenimist ja kogemust,“ selgitas Ploomipuu oma valikut.
Enne talvist paraolümpiat ootavad Ploomipuud detsembri alguses ees veel ujumise maailmameistrivõistlused. „Ujumiskarjääri ma maha ei jäta. Valmistun MM-iks, aga samas see aitab kindlasti kaasa ka suusatamises vajalikule üldfüüsilisele vormile. Veedangi aega ujulas ja jõusaalis, arvutimänge mängimas mind praegu küll ei leia,“ naeris Ploomipuu.
Paraolümpia suusasprindiks asub sportlane sisulisemalt valmistuma detsembri lõpus kavas olevas Austria laagris. „Mul on väga uhke tunne, et avanes võimalus minna PyeongChangi talvisele paraolümpiale ja sellega Eesti spordiajalugu teha,“ ütles Ploomipuu. Kunagi varem ei ole ükski Eesti sportlane võistelnud nii suvistel kui ka talvistel mängudel. Maailmas on seda küll ette tulnud – läbi ajaloo on koguni 136 sportlast võistelnud nii suve- kui ka taliolümpial ning tõenäoliselt on seda ette tulnud ka paraolümpiatel.
29-aastane Ploomipuu on võitnud klassis S10 2008 Pekingi para-OM-il 100 m seliliujumises pronksi, teeninud 2012 Londoni para-OM-il 100 m seliliujumises 4. koha ja 50 m vabaujumises 18. koha, saanud 2004 Ateena para-OM-il 100 m seliliujumises 8. koha ning 2016 Rio de Janeiro para-OM-il 100 m seliliujumises 9. ja 50 m vabaujumises 14. koha.
Paraolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 9.-18. märtsil 2018. Eesti oli paraolümpiamängudel viimati esindatud 2002. aastal Salt Lake City mängudel, kus meie kelguhokimeeskond saavutas kelguhokiturniiril 6. koha.