Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste hinnangul oli lõppev spordiaasta õnnestumiste- ja emotsiooniderohke. „Usun, et tulemuste ja emotsioonide foonil, mida meie sportlased on tänavu pakkunud, saab kõigis auhinnakategooriates olema 2018 spordiaasta ihaldatud Kristjanitele tihe konkurents ning võitja ennustamine keeruline. Tavapäraselt lisab palju põnevust rahvahääletus, kus tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Tulemuspõhisema vaate toob hääletusse spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hinnang, kuid ega siingi lihtne ei ole, sest tugevaid tulemusi on palju ning erinevate alade resultaatide võrdlemine on väljakutse nagunii. Samas on kindel, et iga toetushääl on paremusjärjestuse selgitamisel oluline. Kutsun kõiki spordiaasta parimate valimisel kaasa lööma!“
Rahvahääletusel on aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri kategooriates oodatud kõik huvilised oma lemmikute poolt häält andma EOK kodulehel www.eok.ee. Igas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb 20. detsembril kell 23:59. Nende vahel, kes annavad oma hääled kõikides kategooriates, loositakse välja pääsmeid „EV100 Spordiaasta Tähed 2018“ auhinnagalale.
2018. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.
Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Saku Suurhallis toimuval galaõhtul “EV100 Spordiaasta tähed 2018”, millest otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.
Eestis on aasta parimaid sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.
2017. aastal valiti aasta meessportlaseks rallisõitja Ott Tänak, aasta naissportlaseks vehkleja Julia Beljajeva, aasta võistkonnaks vehklemise epee naiskond koosseisus Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu ning aasta treeneriks Eesti meeste võrkpallikoondise treener Gheorghe Cretu. Läbi aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
Aasta sportlane 2018 valimist korraldab Eesti Olümpiakomitee.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info
juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.