Treenerite eetikakoodeks
Uuendatud 19. november 2019
ÜLDSÄTTED
I. Eetikakoodeksi reguleerimisala
(1) Eetikakoodeks sätestab nõuded treenerite tööeetikale ning käitumisele.
(2) Eetikakoodeks kehtib kõikide Eesti Vabariigi treenerite suhtes, sõltumata asukohast.
(3) Treeneri eetikanõuded kehtivad kõigil oskuste
ja pädevuste tasemetel teisi isikuid juhendavatele spetsialistidele nii liikumisharrastuses
kui ka võistlusspordis.
II. Ausa mängu põhimõtted
(1) Treenerite eetikakoodeksi eesmärgiks on juhinduda spordis kehtivatest ausa mängu (Fair Play) põhimõtetest.
III. Treenerite käitumise üldreeglid
(1) Treener peab austama inimõigusi – kõigil treenitavatel on võrdsed õigused ja neid ei tohi diskrimineerida soo, rassi, seksuaalse sättumuse / identiteedi, nahavärvi, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude vaadete, rahvusliku või sotsiaalse kuuluvuse, rahvusvähemusse kuuluvuse, sünnipära või muu ühiskondliku seisundi tõttu.
(2) Treener peab austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.
(3) Treener peab käituma korrektselt ning olema kõigile eeskujuks.
IV. Nõuded treeneri tööks
(1) Treeneril peavad olema tunnustatud kutseoskused ning peavad puuduma piirangud sihtrühma treenimiseks.
(2) Treener mõistab, et kutseoskuste arendamine tähendab järjepidevat õppimist ja töö kaudu kogemuste omandamist. Treeneri ülesanne on jagada saadud teadmisi ja oskusi.
(3) Treener peab austama treeneri ametiväärikust ning olema alati välimuselt ja käitumiselt korrektne.
(4) Treener peab juhtima dopingu ja keelatud meetodite kasutamise vastast ennetustegevust, selgitama treenitavatele järjekindlalt dopingainete ja keelatud meetodite kahjulikku mõju.
V. Treenitavate heaolu tagamine
(1) Treeneri ülesanne on juhtida ja mõjutada treenitavate sportlikku käitumist ja sooritust ning samas julgustada neid iseseisvalt otsustama ja oma otsuste, käitumise ja soorituse eest vastutama.
(2) Treener peab tagama sportimistingimuste sobivuse ja ohutuse ning arvestama treenitavate ea, võimete ja oskustega. Eriti tähelepanelikut peab treener seda jälgima noorte ja algajate puhul.
(3) Treener peab tunnustama kõigi treenitavate õigust püüelda oma võimete realiseerimise poole, seda ka juhul, kui see tooks kaasa muutused koostöösse senise treeneriga. Sellistel juhtudel peab treener tagama, et teise treeneri kaasamine või treenitava üleminek teise treeneri juurde arutatakse treenitavaga põhjalikult läbi ja muutus on treenitava huvides.
VI. Huvide konflikti vältimine
(1) Treener peab austama kohtunikke ja tunnustama nende osa võistluste õiglasel ja määruste pärasel läbiviimisel.
(2) Treener peab tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused.
(3) Treener ei tohi ei avalikult ega varjatult muuta tema kui koondiste treeneri hoolde usaldatud sportlase treeningplaane ega sundida peale oma treeningmetoodikat, kaasamata sportlase senist treenerit.
VII. Suhtlemine
(1) Treener peab looma hea koostöö kõigi isikute ja institutsioonidega, kellest võib sõltuda tema treenitavate areng, sealhulgas teiste treenerite, sporditeadlaste, arstide, oma spordialaliidu ja teiste spordiorganisatsioonidega.
(2) Treener peab tunnistama, et kõigil treeneritel on võrdne õigus oodata oma treenitavatelt reeglite pärases võistluses edu. Märkused, soovitused ja kriitika tuleb esitada otse vastavale inimesele ja nendest tuleb rääkida omavahel, mitte avalikult.
VIII. Eetikakoodeksi rikkumine
Eksimusi eetikakoodeksi suhtes käsitletakse treeneri kutsenõuete rikkumisena.