Tiit Nuudi
"Oma eluringipidi tagasi vaadates võin öelda, et olen ikka juhtunud kohtadesse, kus on toimunud muutused," on öelnud Eesti Olümpiakomitee president Tiit Nuudi intervjuus Postimehele 1997. aasta juulis. Nuudi usub, et tal on elus õnne olnud. Ikka ja jälle on ta sattunud Eestile oluliste muutuste keerisesse, olnud neis osaline.
Tiit Nuudi on sündinud 22. oktoobril 1949. aastal. "Olen sündinud Nõmmel, elasin Hiiu staadioni lähedal. Nõmme metsas ja tänaval oli tollal väga palju lapsi, aga see tähendas, et kõik mängisid küll jalgpalli, küll tennist, igaüks tegeles millegagi. Ja väiksemad tegid järele, mida suuremad ees."
Suusatamine oli esimene spordiala, millega Nuudi tutvust tegi. Seejärel tegeles ta korvpalliga ja lõpuks jäi tennise juurde, jõudes Eesti noortekoondisesse. "Kuskil 1972 - 73 viskasin reketi nurka. Sinna jäi ta kümneks aastaks."
1973. aastal lõpetas Nuudi Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. "Pärast ülikooli lõpetamist suunati mind kohale, kus olin olümpialiikumisega kaudselt seotud," meenutab ta tööleasumist Moskva olümpiamängude ehitusobjektide ehituse direktsioonis. "Kui alustati Moskva olümpiaehitiste rajamist, siis olin olümpiamängude ehitusobjektide ehituse direktsiooni direktori asetäitja, sisuliselt tellija. Lõpuks, kui rajatised käiku tuli anda, olin purjespordikeskuse tehnilise komisjoni esimees."
1980. aastast töötas Nuudi Tallinna linnavalitsuses, 1982 - 1988 oli ta Tallinna aselinnapea. "Mul oli võimalus töötada linnavalitsuse kõige kuumemates kohtades ehk kommunaalmajanduses."
1988 sai Nuudist Eesti keskkonnaminister. "Päris huvitav aeg oli. Sel ajal pandi tegelikult paika paljud Eesti keskkonnaprobleemid. Olin jälle muutuste sees ja minu roll oli nö. keskkonnaliikumise ratas käima panna."
1990 asus Nuudi Eesti Ülemnõukogu esimehe nõunikuks, seejärel siirdus tööle kontserni Paulig.
Spordiliikumises on Nuudi alates 1982. aastast, 1988 - 1990 Eesti Tenniseliidu presidendina. 1990. aastal sai Nuudist taasmoodustatud Eesti Spordi Keskliidu esimees, sellel kohal oli ta aastani 1994. 1992. aastal valiti Nuudi Eesti Olümpiakomitee asepresidendiks, 1997. aastal presidendiks.
Nuudi: "Ilmselt on edasiminekumootor inimesele sünniga kaasa antud. Mina leian, et juht peab välja kujunema mitte sellepärast, et ta tahab juht olla, vaid sellepärast, et teda juhina aktsepteeritakse. Olen läbinud väga palju erinevaid psühholoogilisi teste ja erinevates firmades tööd teinud. Nende põhjal rääkides võin öelda, et paljud juhi omadused on mul tõepoolest olemas. Iga juht peab oskama hinnata oma häid ja halbu külgi. Seeläbi on võimalik arendada juhiks olemise oskust. See sõltub inimese intelligentsist, ellusuhtumisest tervikuna, sellest, kui avatud on talle maailm ja kuidas ta oskab ennast selles hinnata."
Nuudi tõi Eesti spordi- ja olümpialiikumisse uue mõtteviisi, mille põhiidee oli järgmine: olümpialiikumine peab oma mainet maksimaalselt ära kasutama ja seeläbi rohkem raha teenima, et see siis jälle uuesti olümpia-aadete teenistusse panna. Sel eesmärgil käivitati 1994. aastal sponsorprojekt Atlanta 96.
Pärast Nuudi valimist EOK presidendiks 1997. aasta kevadel on Eesti spordi- ja olümpialiikumises toimunud mitmeid olulisi muudatusi, piisab, kui loetleda üles vaid kõige olulisemad: käivitati EOK uus kommertsprogramm, kindlustati tippspordi finantseerimise skeem, töötati välja printsiibid olümpial edukalt esinenud sportlaste premeerimiseks, kindlustati olümpiavõitjad eluaegse toetusega. Nuudi: "EOK edasiminek toimub avatuse sildi all, sest olümpialiikumises ei tohi olla mingeid varjatud probleeme. Olümpialiikumine on tinglikult öeldes spordiliikumise katus. Kui selle maine on kõrge ja tipp avatud, järjepidev, resultatiivne, siis on ka teistel tasanditel lihtsam toetajaid leida."
Loe lisaks Tiit Nuudi kohta ESBL-st
Tiit Nuudi on sündinud 22. oktoobril 1949. aastal. "Olen sündinud Nõmmel, elasin Hiiu staadioni lähedal. Nõmme metsas ja tänaval oli tollal väga palju lapsi, aga see tähendas, et kõik mängisid küll jalgpalli, küll tennist, igaüks tegeles millegagi. Ja väiksemad tegid järele, mida suuremad ees."
Suusatamine oli esimene spordiala, millega Nuudi tutvust tegi. Seejärel tegeles ta korvpalliga ja lõpuks jäi tennise juurde, jõudes Eesti noortekoondisesse. "Kuskil 1972 - 73 viskasin reketi nurka. Sinna jäi ta kümneks aastaks."
1973. aastal lõpetas Nuudi Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. "Pärast ülikooli lõpetamist suunati mind kohale, kus olin olümpialiikumisega kaudselt seotud," meenutab ta tööleasumist Moskva olümpiamängude ehitusobjektide ehituse direktsioonis. "Kui alustati Moskva olümpiaehitiste rajamist, siis olin olümpiamängude ehitusobjektide ehituse direktsiooni direktori asetäitja, sisuliselt tellija. Lõpuks, kui rajatised käiku tuli anda, olin purjespordikeskuse tehnilise komisjoni esimees."
1980. aastast töötas Nuudi Tallinna linnavalitsuses, 1982 - 1988 oli ta Tallinna aselinnapea. "Mul oli võimalus töötada linnavalitsuse kõige kuumemates kohtades ehk kommunaalmajanduses."
1988 sai Nuudist Eesti keskkonnaminister. "Päris huvitav aeg oli. Sel ajal pandi tegelikult paika paljud Eesti keskkonnaprobleemid. Olin jälle muutuste sees ja minu roll oli nö. keskkonnaliikumise ratas käima panna."
1990 asus Nuudi Eesti Ülemnõukogu esimehe nõunikuks, seejärel siirdus tööle kontserni Paulig.
Spordiliikumises on Nuudi alates 1982. aastast, 1988 - 1990 Eesti Tenniseliidu presidendina. 1990. aastal sai Nuudist taasmoodustatud Eesti Spordi Keskliidu esimees, sellel kohal oli ta aastani 1994. 1992. aastal valiti Nuudi Eesti Olümpiakomitee asepresidendiks, 1997. aastal presidendiks.
Nuudi: "Ilmselt on edasiminekumootor inimesele sünniga kaasa antud. Mina leian, et juht peab välja kujunema mitte sellepärast, et ta tahab juht olla, vaid sellepärast, et teda juhina aktsepteeritakse. Olen läbinud väga palju erinevaid psühholoogilisi teste ja erinevates firmades tööd teinud. Nende põhjal rääkides võin öelda, et paljud juhi omadused on mul tõepoolest olemas. Iga juht peab oskama hinnata oma häid ja halbu külgi. Seeläbi on võimalik arendada juhiks olemise oskust. See sõltub inimese intelligentsist, ellusuhtumisest tervikuna, sellest, kui avatud on talle maailm ja kuidas ta oskab ennast selles hinnata."
Nuudi tõi Eesti spordi- ja olümpialiikumisse uue mõtteviisi, mille põhiidee oli järgmine: olümpialiikumine peab oma mainet maksimaalselt ära kasutama ja seeläbi rohkem raha teenima, et see siis jälle uuesti olümpia-aadete teenistusse panna. Sel eesmärgil käivitati 1994. aastal sponsorprojekt Atlanta 96.
Pärast Nuudi valimist EOK presidendiks 1997. aasta kevadel on Eesti spordi- ja olümpialiikumises toimunud mitmeid olulisi muudatusi, piisab, kui loetleda üles vaid kõige olulisemad: käivitati EOK uus kommertsprogramm, kindlustati tippspordi finantseerimise skeem, töötati välja printsiibid olümpial edukalt esinenud sportlaste premeerimiseks, kindlustati olümpiavõitjad eluaegse toetusega. Nuudi: "EOK edasiminek toimub avatuse sildi all, sest olümpialiikumises ei tohi olla mingeid varjatud probleeme. Olümpialiikumine on tinglikult öeldes spordiliikumise katus. Kui selle maine on kõrge ja tipp avatud, järjepidev, resultatiivne, siis on ka teistel tasanditel lihtsam toetajaid leida."
Loe lisaks Tiit Nuudi kohta ESBL-st