Karl Friedrich Akel
1923. aastal moodustatud EOK sai oma esimese juhi (esimehe) alles järgmise aasta 5. mail. Juhatuse koosolekul valiti EOK esimeseks esimeheks dr. Karl Friedrich Akel, Eesti toonane välisminister. Dr. F. Akel täitis EOK esimehe kohustusi kaheksa aastat, loobudes sellest kohast 1931. aastal. Kümme aastat hiljem langes EOK üks rajajatest punase terrori ohvriks.
Karl Friedrich Akel oli sündinud 5. septembril 1871 Viljandimaal Halliste kihelkonnas. 1897. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning praktiseeris seejärel silmaarstina Tartus, Riias, Varssavis, Prahas ning mitmel pool Saksamaal. 1902. aastast alates asus tööle Tallinna. Arstina võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1907. aastal oli üks Tallinna haigemaja asutajatest.
Kui omariiklus kehtestati, alustas poliitilist karjääri. 1922. aastal oli saadikuks Helsingis, 1923 - 1924 välisminister, 1924. aastal riigivanem. Välisministri kohustusi täitis mitmel korral hiljemgi. Suursaadiku ülesandeid täitis Stockholmis (1928 - 1934) ja Berliinis (1934 - 1936).
Sportlikku tegevust alustas sajandi algul Tallinnas. 1907. aastal valiti dr. F. Akel Tallinna Kalevi esimeheks. Seda ajal, mil seltsi tegevuses täheldati loidust. Kuid lühikese ajaga suutis Akel kalevlastele taas tegutsemisvaimu sisse puhuda. Taas hakkas kasvama seltsi liikmete arv. Kõike seda peeti oluliseks ka 1924. aastal, mil F. Akelist sai EOK liige ja esimene esimees.
Ühes oma esimeses pöördumises EOK esimehena ütles dr. F. Akel: "Kehakultuur on veel uudismaaks meil. Siia tuleb juhtida jõudu ja tahet, et künd ja külv paneks haljendama ja vilja kandma põllu, kust võiks ammutada toitu rahva tervis, tahtejõud ja iseteadvus."
Olümpiakomitee algaastail andis suurepärase diplomaadina hinnatud Akel märkimisväärse panuse EOK käivitamisse. Just tema isiklikud kontaktid ja sidemed kõrgema seltskonnaga aitasid kindlustada olümpiakomitee materiaalset seljatagust ka kõige raskematel aegadel, vahetult enne 1924. aasta Pariisi mänge.
"Dr. Akeli teeneks loeme olümpiakomitee muutmist ühtseks tervikuks, kus tõesti suudeti seista hea olümpiaideede eest," on EOK esimeest iseloomustanud Ado Anderkopp.
Dr. Friedrich Akel oli EOK esimees kaheksa aastat, 1924 - 1931, siis pani ta ameti maha. Samuti loobus ta Eesti esindaja tööst ROK-is, mida oli teinud aastatel 1928 - 1932. F. Akeli toonane loobumine olümpiaspordi juhtimisest oli tingitud eelkõige suure töökoormusega. Mida enam 1930-ndatel aastatel rahvusvaheline olukord pingestus, seda enam jõudu kulutas Friedrich Akel Eesti riigi teenimisele.
Kuid on ka arvatud, et F. Akel lahkus EOK eesotsast äärmiselt raskel ajal, mil Eesti osavõtt 1932. aasta olümpiamängudest oli muutunud problemaatiliseks ning toonane esimees ei näinud mingeid võimalusi spordirahvast aidata.
Meie olümpiakomitee esimese esimehe elutee lõpp oli traagiline nagu paljudel teistelgi EOK liikmetel. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta suvel sattus dr. F. Akel kohe uute võimumeeste põlu alla. Teati teda ju kui sirgjoonelise välispoliitika poolehoidjat. Sama aasta 17. oktoobril dr. Friedrich Akel arreteeriti. Pea aasta vältasid KGB ülekuulamised, mis lõppesid esimesel sõjasuvel. 3. juulil 1941 lasti EOK esimene esimees dr. Friedrich Akel Tallinnas maha.
Loe Karl Friedrich Akeli biograafiat ESBL-st
Karl Friedrich Akel oli sündinud 5. septembril 1871 Viljandimaal Halliste kihelkonnas. 1897. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning praktiseeris seejärel silmaarstina Tartus, Riias, Varssavis, Prahas ning mitmel pool Saksamaal. 1902. aastast alates asus tööle Tallinna. Arstina võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1907. aastal oli üks Tallinna haigemaja asutajatest.
Kui omariiklus kehtestati, alustas poliitilist karjääri. 1922. aastal oli saadikuks Helsingis, 1923 - 1924 välisminister, 1924. aastal riigivanem. Välisministri kohustusi täitis mitmel korral hiljemgi. Suursaadiku ülesandeid täitis Stockholmis (1928 - 1934) ja Berliinis (1934 - 1936).
Sportlikku tegevust alustas sajandi algul Tallinnas. 1907. aastal valiti dr. F. Akel Tallinna Kalevi esimeheks. Seda ajal, mil seltsi tegevuses täheldati loidust. Kuid lühikese ajaga suutis Akel kalevlastele taas tegutsemisvaimu sisse puhuda. Taas hakkas kasvama seltsi liikmete arv. Kõike seda peeti oluliseks ka 1924. aastal, mil F. Akelist sai EOK liige ja esimene esimees.
Ühes oma esimeses pöördumises EOK esimehena ütles dr. F. Akel: "Kehakultuur on veel uudismaaks meil. Siia tuleb juhtida jõudu ja tahet, et künd ja külv paneks haljendama ja vilja kandma põllu, kust võiks ammutada toitu rahva tervis, tahtejõud ja iseteadvus."
Olümpiakomitee algaastail andis suurepärase diplomaadina hinnatud Akel märkimisväärse panuse EOK käivitamisse. Just tema isiklikud kontaktid ja sidemed kõrgema seltskonnaga aitasid kindlustada olümpiakomitee materiaalset seljatagust ka kõige raskematel aegadel, vahetult enne 1924. aasta Pariisi mänge.
"Dr. Akeli teeneks loeme olümpiakomitee muutmist ühtseks tervikuks, kus tõesti suudeti seista hea olümpiaideede eest," on EOK esimeest iseloomustanud Ado Anderkopp.
Dr. Friedrich Akel oli EOK esimees kaheksa aastat, 1924 - 1931, siis pani ta ameti maha. Samuti loobus ta Eesti esindaja tööst ROK-is, mida oli teinud aastatel 1928 - 1932. F. Akeli toonane loobumine olümpiaspordi juhtimisest oli tingitud eelkõige suure töökoormusega. Mida enam 1930-ndatel aastatel rahvusvaheline olukord pingestus, seda enam jõudu kulutas Friedrich Akel Eesti riigi teenimisele.
Kuid on ka arvatud, et F. Akel lahkus EOK eesotsast äärmiselt raskel ajal, mil Eesti osavõtt 1932. aasta olümpiamängudest oli muutunud problemaatiliseks ning toonane esimees ei näinud mingeid võimalusi spordirahvast aidata.
Meie olümpiakomitee esimese esimehe elutee lõpp oli traagiline nagu paljudel teistelgi EOK liikmetel. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta suvel sattus dr. F. Akel kohe uute võimumeeste põlu alla. Teati teda ju kui sirgjoonelise välispoliitika poolehoidjat. Sama aasta 17. oktoobril dr. Friedrich Akel arreteeriti. Pea aasta vältasid KGB ülekuulamised, mis lõppesid esimesel sõjasuvel. 3. juulil 1941 lasti EOK esimene esimees dr. Friedrich Akel Tallinnas maha.
Loe Karl Friedrich Akeli biograafiat ESBL-st