Suurim osa EOK 2021. aasta eelarvest moodustab 7,2 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5,5 miljoni eruo. Lisaks läheb noorteprojektidele 275 400 eurot ning haridus- ja teadusprojektidele 145 000 eurot.
EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas lootust, et järgmisel aastal võimaldab elu täiel rinnal spordi juurde tagasi pöörduda. „Alates juulist toimub kaheksa kuu jooksul kolm olümpiaüritust: Tokyo suveolümpiamängud, noorte olümpiafestival Vuokattis ning Pekingi taliolümpiamängud. Usun, et meie sportlased suudavad häid tulemusi näidata,“ ütles Sõõrumaa.
Sõõrumaa avaldas imestust, et EOK ja sport laiemalt pole saanud riigilt täiendavat rahasüsti liikumisharrastuse edendamiseks. „EOK on käivitanud tervist edendavale liikumisharrastusele suunatud suuri pikaajalisi programme, mis puudutavad kõiki eestimaalasi. Kahjuks ei näinud meie riigi otsustajad, kes teevad keerulisel ajal kergelt miljardite eest otsuseid, võimalust riigieelarvest meie pikaajaliste eesmärkide rahastamiseks. Kuid lootus saada tuge järgmise aasta alguses on veel õhus,“ lisas ta.
EOK spordidirektor ja Eesti delegatsiooni juht Martti Raju märkis, et pandeemia tõttu 2021. aastasse lükatud Tokyo suveolümpiamängude korraldusmeeskond on kinnitanud, et olümpiamängud toimuvad ning sinna on võimalik kvalifitseeruda juuli alguseni. „Kõik kvalifikatsioonid, mis pidid lõppema ja lõppesid enne pandeemia algust, jäid jõusse. Kosmeetilisi muudatusi on normatiividesse tulnud, aega normide täitmiseks on veel seitse kuud,“ ütles Raju.
Hetkeseisuga Eestile kuuluvad 10 olümpiapiletit jagunevad viie spordiala vahel. Kergejõustikus on normitäitjaid neli: kümnevõistluses Maicel Uibo ja Johannes Erm, odaviskes Magnus Kirt ja maratonis Tiidrek Nurme. Maadluses on Eestile olümpiakoha taganud kreeka-rooma maadluses (-130kg) Heiki Nabi ning naistemaadluses (-76kg) Epp Mäe, purjetamises RS:X purjelaual Ingrid Puusta ja Laser Standardil Karl-Martin Rammo. Meeste jalgratta maanteesõidus on tagatud kaks kohta nii grupi- kui ka eraldistardis. Raju hinnangul võib Eesti koondise suuruseks kujuneda 35 sportlast.
Täiskogu kinnitas ka Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooninormid, mis siiski võivad pandeemia tõttu lähiajal muutuda. „Rahvusvaheliste alaliitude töörühmad said volituse jooksvalt normatiive muuta, et vältida sportlaste ebavõrdsesse olukorda sattumist. Teisalt on muudetud osadel spordialadel üldsportlaste arvu ning ROKi eesmärk on, et olümpiamängudel võistleks võrdne arv nii nais- kui meessportlasi,“ selgitas Raju.