1. Sportlasele tohib stipendiumi maksta aastas kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2020. aastal kuni 7008 eurot.
Alates 1. märtsist 2020 eristatakse sportlastele määratud stipendium teiste valdkondade stipendiumidest. Esiteks võetakse kasutusele uus mõiste ‒ sportlasestipendium. Sportlasele võib sportlasestipendiumi maksta spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks.
Teiseks seatakse sportlasestipendiumile aastane piirmäär, mis muutub vastavalt riiklikule alampalgale igal aastal. Stipendiumi võib maksta välja korraga või osade kaupa.
Kolmandaks tohib sportlasestipendiumi maksta üksnes sportlasele, kes ei ole ühegi spordiorganisatsiooni või spordikooliga sõlminud sporditegemiseks töölepingut või võlaõiguslikku lepingut.
Neljandaks tuleb sportlasestipendiumi maksmine kanda edaspidi Eesti spordiregistrisse. Muudatuse eesmärk on vältida edaspidi vaidlusi ja erinevaid tõlgendusi stipendiumide maksmisel.
2. Loodi uus maksuvaba toetuse liik – sportlasetoetus ‒, mida võib sportlasele maksta kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus, kui sportlasega on sõlmitud töö või võlaõiguslik leping ja sportlasele makstakse tasu vähemalt kuu töötasu alamäära ulatuses.
Sportlasestipendiumile seatud piirmäära osaliseks kompenseerimiseks on alates 1. märtsist 2020 kasutusele võetud uus maksuvaba toetuse liik – sportlasetoetus. Sportlasetoetuse maksmise õigus on spordiorganisatsioonil või spordikoolil, mis on sõlminud sportlasega sporditegemiseks töö- või võlaõigusliku lepingu. Kui sportlasega lepingu sõlminud organisatsioon maksab kuus sportlasetoetust vähem kui seaduses sätestatud piirmäär (2020. aastal 1168 eurot), võib spordialaliit, Eesti Olümpiakomitee või kohalik omavalitsus maksta sportlasele täiendavalt sportlasetoetust kuni kuu piirmäära täitumiseni.
Teised spordiklubid või spordikoolid ei tohi sportlasele sportlasetoetust maksta. Sportlasetoetuse piirmäär on kuupõhine ning ühes kuus kasutamata jäänud limiiti ei ole võimalik üle kanda järgmisse kuusse. Sportlasetoetuse maksmisega seotud andmed tuleb kanda Eesti Spordiregistrisse. Muudatuse eesmärk on edaspidi tagada sportlastele tasustamisel stabiilsem olukord, selgemad määrad ja sotsiaalsed garantiid.
3. Sportlasele ei tohi samal ajal maksta stipendiumi ja sportlasetoetust.
Kuna sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise eesmärk ja tingimused on erinevad, tuleb spordiorganisatsioonil või spordiklubil kõigepealt mõelda, mis eesmärgil sportlast toetatakse ning kas sportlase puhul on tegemist töösuhtega või mitte. Kui esineb töösuhte tunnuseid, siis tuleb sõlmida sportlasega leping ning sellega kaasneb võimalus maksta ka sportlasetoetust. Kui eesmärk on aidata kaasa noorsportlase võimete arendamisele, et ta kunagi jõuaks tipptasemele, siis võib sportlasele maksta sportlasestipendiumi kooskõlas spordiseaduses sätestatud tingimustega. Kuna sportlane võib teatud juhtudel aasta jooksul saada nii sportlasestipendiumi kui ka sportlasetoetust, siis on sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse aastane piirmäär kokku on 24-kordne kuu töötasu alammäär ehk 2020. aastal 14 016 eurot.
Sportlasega seotud spordiorganisatsioonid ning spordikoolid peavad planeerima aasta alguses, kas ja kuidas nad sportlast rahaliselt toetavad, et tagada sportlasele vajalik rahaline tugi seaduses lubatud piirmääradest kinni pidades. Selleks, et teada saada, kas sportlase saab maksta sportlasestipendiumi või sportlasetoetust, tuleb spordiorganisatsioonil ja spordikoolil kontrollida sportlase kohta Eesti Spordiregistrisse sisestatud andmeid.
4. Sportlastele luuakse erisusi võrreldes töölepingu seadusega.
Sportlastele loodi alates 1. märtsist mitmeid erisusi võrreldes kehtiva töölepinguseadusega. Nendest kõige olulisem puudutab tähtajaliste töölepingu sõlmimist. Nimelt nüüd võib sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikusi tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Varasemalt, kui tähtajaline tööleping sõlmiti rohkem kui kaks korda või pikendati rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loeti töösuhe algusest peale tähtajatuks. Nüüd enam mitte.
Teise olulise muudatusena on võimalik tööandjal ja sportlasel teatud juhtudel kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja ning sel juhul ei kohaldata sportlasele töölepingu seaduse §-des 43–47 ja 50–53 sätestatut. Muudatuste eesmärk on soodustada töölepingute sõlmimist spordivaldkonnas, et tagada sportlastele ka sotsiaalsed garantiid.
5. Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemist koordineerib Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus.
Sporditulemustega manipuleerimine ohustab sporti aina enam, mistõttu loodi alates 1. märtsist 2020 riiklik spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemise kontaktpunkt, mille ülesandeid täidab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Kontaktpunkti ülesanne on informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine ning spordiorganisatsioonide ja spordiga seotud isikute nõustamine ja koolitamine tegevuses spordivõistlustega manipuleerimise vastu.
6. Dopingukuriteo koosseis muutus detailsemaks ja karistused karmimaks.
Varem kehtinud karistusseadustik reguleeris dopingu kasutamisele kallutamist siis, kui kasutati ravimit, mida arst sai välja kirjutada või treener või muu isik sportlasele üle anda või kui sportlast kallutati sellist ravimit manustama. Selline lähenemine oli liiga kitsas. Uue seaduse jõustumisega kasutatakse Eesti õigusruumis mõistet dopingukuritegu, mis hõlmab endas nii dopingu valmistamist, vahendamist, turustamist, üleandmist, üle riigipiiri toomist kui ka dopingu ainete kasutamisele kallutamist. Karmimaks on muudetud ka dopinguga seotud karistusi. Kui varasemalt oli karistuseks kuni üheaastane vangitus, siis nüüd võib dopingukuriteo puhul karistada kuni kaheaastase vangistusega.
7. Luuakse sporditulemuste andmebaas.
Alates 1. märtsist lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu koondatakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Eesti spordiregistrisse kantakse andmed Eesti tiitlivõistluse esimese kolme parema sportlase või võistkonna kohta ning Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindanud sportlaste kohta sõltumata tulemusest. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.
8. Teatud juhtudel võib sporditulemusi avalikustada ilma sportlase nõusolekuta.
Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, olulise ühiskondliku huvi ja mõjuga ning seda toetab avalik sektor. Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikoolil on õigus ilma sportlase nõusolekuta spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada spordialaliidu väljastatud litsentsiga sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. Muudatus lihtsustab spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust.
Spordiseadus
1998‒2020
- Eesti spordiseadus reguleerib spordivaldkonda alates 1998. aastast.
- Riigikogu kiitis spordiseaduse, tulumaksuseaduse, halduskoostöö seaduse, maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku muudatused heaks 17. veebruaril 2020.
- Seadus jõustus 1. märtsil 2020.
- Uuenenud versiooniga on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.
Tähtsamad kontaktid:
- Eesti spordiregistrisse sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse sisestamisega seotud küsimustes aitab Spordikoolituse ja -Teabe SA veebiteenuste tootejuht Daimar Lell (daimar@spordiinfo.ee, 731 0011).
- Maksudega seotud küsimustes aitab Maksu- ja Tolliamet (ariklient@emta.ee, 880 0812).
- Muudes spordiregistriga seotud küsimustes aitab Kairis Ulp, Spordikoolituse ja -Teabe SA Eesti spordiregistri juht (kairis@spordiinfo.ee, 730 3407).
- Spordivõistlustega manipuleerimise ning keelatud ainete kasutamisega seotud küsimustes aitab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe (henn.vallimae@antidoping.ee, 502 2554)