Näitus tõstab esile prantslaste uuendusliku lähenemise olümpia korraldamisele ja selle mõju tulevastele mängudele. Samuti on esindatud sportlaste, treenerite, vabatahtlike ja organisaatorite esemed ning lood, mis annavad ülevaate nii spordi telgitagustest kui ka olümpia igapäevaelust.
Peamiselt keskendub näitus just eestlaste võistlustele, tutvustades otseselt sportliku sooritusega seotud poolt. Pikemad saatetekstid pakuvad võimalust osa saada tunnetest ja mälestustest, kuidas Pariisi mängud meie delegatsiooni liikmetele meelde jäid. Välja on pandud näiteks Eestile kõige dramaatilisema olümpiahetke pakkunud Rasmus Mägi särk koos sellelt rebitud katkise numbrisildiga, Nelli Differti 4. koha diplom ning igihaljate sõudjate Allar Raja ja Tõnu Endreksoni olümpiavarustus.
Spordimuuseumi teaduri Johannes Vedru sõnul oli Eesti esinemine Pariisis meeldejääv. "Kuigi medalid jäid seekord tulemata, andsid meie sportlased endast parima ja näitasid olümpiamängude tõelist vaimu,” sõnas Vedru, kes ka ise Pariisis olümpiamängude ajal kohapeal oli ja näituse tegemisel kaasa aitas. “Tänu sellele näitusele saame Pariisi mängudest osa saanud inimeste lood ja olümpia tunde kõigile spordisõpradele lähemale tuua," lisas väljapanekul oleva esemelise valiku eest vastutanud spordimuuseumi kuraator Rait Männik.
Pariisi olümpiamängude tulemustest ja statistikast saab rohkem lugeda hiljuti täiendatud raamatust “Olümpia lugu. Teine trükk”, mille lisapeatüki pani samuti kirja Johannes Vedru. Lisaks toimub 13. detsembril kell 17.15 kuraatorituur, kus saab rohkem kuulda olümpiamuljeid. Infot tuuri kohta leiab spordimuuseumi kodulehelt www.spordimuuseum.ee
2024. aasta olümpiamängud toimusid Pariisis juba kolmandat korda – tähistamaks olümpialiikumise juuri linnas, kus 130 aastat tagasi peeti Rahvusvahelise Olümpiakomitee esimene kongress. Selle aasta olümpiamängude esemeid saab spordimuuseumis näha kuni jaanuarini 2025.