Koolitusprogrammi eesmärk on arendada spordivaldkonna töötajate koolitamisoskusi, võimaldamaks rakendada täiskasvanute koolitamises kaasaegset õppijakeskset ja ajusõbralikku lähenemist, mis tõstab koolituste efektiivsust. Samuti võimaldab programmis osalemine arendada koostöösuhteid erinevate spordialade ja -organisatsioonide vahel.
"Arengut toetav koolitaja" programmi 2021 kuuluvad:
- Aleksandr Jürgens, Eesti Tennise Liit
- Indrek Koser, Eesti Jalgpalli Liit
- Elise Umb, Eesti Jahtklubide Liit, Pärnu Jahtklubi
- Therje Prohorova, Eesti Ratsaspordi Liit
- Kersti Kull, Eesti Võimlemisliit
- Elo Saue, Eesti Orienteerumisliit / Hiiumaa Spordikool
- Indrek Visnapuu, Eesti Korvpalliliit
- Marju Loorits, Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum
- Siim Peetris, Eesti Aerutamisföderatsioon
- Marge Kõrkjas, Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Ujumisliit
- Kirsti Maesepp, Eesti Ujumisliit
- Suzanne Tahk, Eesti Suusaliit
- Berit Kivisaar, Eesti Kergejõustikuliit
Koolitusprogrammis käsitletakse teiste seas järgmisi teemasid:
- koolitaja kui arengu toetaja tänapäevane roll ja vahendid;
- täiskasvanud õppija eripärad ja täiskasvanu õpiprotsess neuroteaduse valguses;
- õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessid koolitusel;
- õppegrupi arengu faasid ja koolitaja ülesanded eri faasides; sh sõltuvus- ja konfliktifaaside äratundmine ja nendega toimetuleku meetodid;
- õppijate vastupanu ja arengutakistused koolitusel; nende ületamise põhimõtted ja meetodid;
- täiskasvanukoolituse aktiivmeetodid ja loengut aktiviseerivad meetodid;
- meetodid koolituse alustamiseks ja lõpetamiseks;
- meetodid teadmise edasi andmiseks ja kinnistamiseks;
- arendustsükkel ja selle etapid, tagasiside roll arendamisel;
- õppija tagasisidestamine koolitusel;
- arendava ja motiveeriva tagasiside põhimõtted;
- täiskasvanute arendaja tööriistakast – mida veel lisaks koolitamisele saab arengu toetamiseks teha;
- esinemisoskused.
Kursuse tulemusena osaleja teab ja oskab koolitamisel kasutada järgmisi teadmisi ja oskusi:
- täiskasvanud õppija eripärad ja täiskasvanuõppe printsiibid,
- õpi-, grupi- ja isiksusliku arengu protsesside juhtimine,
- teadmiste loomist soodustavad koolitusmeetodite klastrid,
- koolitusprogrammi koostamine nii, et see oleks motiveeriv, kaasav ning teadmisi ja oskusi kinnistav,
- jätkuva professionaalse enesearengu toetamine.
Hindamine toimub oma koolitusprogrammi esitlemisega ja sellest ühe koolituslõigu praktilise demonstreerimisega.
Kursus on planeeritud kontaktkohtumistena, kuid epidemioloogilisest olukorrast sõltuvalt võivad osad moodulid toimuda ka Zoomi keskkonnas.
Kursuse toimumise kuupäevad:
- I moodul 8-9.06
- II moodul 26-27.08
- III moodul: 29-30.09
- IV moodul: 13-14.10
- V moodul: 25-26.11
Programmi töö kogumaht osalejale koos auditoorse töö ja koduste töödega on 106 akadeemilist tundi, millest kontaktõpet on 87 ja iseseisvat tööd 19 akadeemilist tundi.
Kursuse lõpetajad, kes soovivad programmis osalemist täiendkoolitusena arvestada treenerikutse taotlemisel või uuendamisel, saavad seda teha kuni 36 koolitustunni ulatuses juhul, kui läbitud on kogu programm tervikuna ja sooritatud lõputöö.
Osalejal on lubatud puududa kokku maksimaalselt kuni 7,5 akadeemilise tunni ulatuses. Kuna tegemist on grupiviisilise koolitusega, siis ka hilinemised, varem lahkumised ja koolituse ajal muude ülesannetega tegelemine häirib teiste õppurite tööd ning pole seetõttu aktsepteeritavad.
Programmi koolitajad on:
- Kristel Jalak (täiskasvanute koolitaja EKR tase 8, Eesti Aasta Koolitaja 2019),
- Mari Karm (täiskasvanute koolitaja EKR tase 8, Tartu Ülikool, Aasta õpetaja 2017 nominent kategoorias Aasta õppejõud),
- Tiit Kõnnussaar (suhtlemistreener EKR tase 7),
- Mari-Liis Järg (täiskasvanute koolitaja EKR tase 7).
Koolitusprogrammis osalemise omaosalustasu on 250 eurot, mis sisaldab osalemistasu, kursuse materjale ja kohvipause, aga mitte lõunasööki.
Koolitusprogrammi rahastab Eesti Olümpiakomitee.
Lisainfo: Piret Lauk, piret@eok.ee; 56965755