Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju märkis, et 2015. aastal toimus mängude esimene katsetus Bakuus ja fakt, et Euroopa mängud uuesti tulevad, näitab, et see võistlus on leidmas oma kindlat kohta eri alade võistluskalendris. „Selge see, et alade kaupa on Euroopa mängude tase ja tähtsus seinast seina – kui osadele spordialadele on see teisejärguline võistlus, siis paljudele aladele tippvõistlus, kus antakse välja Tokyo olümpiakohti või Euroopa meistrivõistluste medalid. Näiteks eelmistel mängudel oli Heiki Nabi pronksmedal seetõttu eriti väärtuslik, et see oli ka EM-i medal,“ rääkis Raju.
Raju sõnul läheb Eestist Euroopa mängudele tõenäoliselt suurem delegatsioon kui tavaliselt olümpiamängudele. „Esimestel mängudel 2015. aastal oli Eesti koondis 58-liikmeline ning sarnane suurusjärk võiks minna ka Minskisse. Sellega on Euroopa mängud üldse kõige suurem koondis, mida EOK välja paneb, sest nii suvised ja talvised olümpiamängud kui ka noorte olümpiavõistlustel on Eesti koondis alati olnud väiksem,“ ütles Raju.
2. Euroopa mängud toimuvad 21.-30. juunil 2019 Valgevene pealinnas Minskis Euroopa rahvuslike olümpiakomiteede katusorganisatsiooni – Euroopa Olümpiakomitee egiidi all. Kavas on 15 spordiala: aerutamine, judo, karate, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, lauatennis, maadlus, poks, rannajalgpall, rattasõit, sambo, sulgpall, vibulaskmine, võimlemine. Paljudel aladel on tegu Tokyo olümpia kvalifikatsioonivõistlusega, osade alade jaoks on Euroopa mängud suure tõenäosusega ka Euroopa meistrivõistlused.
Esimesed Euroopa mängud toimusid 2015. aastal Aserbaidžaanis Bakuus. Kavas oli 20 spordiala ning mängudel osales 6000 sportlast poolesajast riigist. Eestit esindas 58 sportlast 12 võistlusalal ning võideti kolm medalit – epeevehklemise naiskond koosseisus Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis võitis hõbeda, Kirpu individiduaalselt ka pronksi ning Heiki Nabi teenis kreeka-rooma maadluses samuti pronksi.